Laafɩ, Laafɩ d tẽmsã yĩnga, tõnd zaksã yĩnga, la sẽn yɩɩda tõnd sũiyã yĩnga, a bee yɛ? Hal sẽn kaoose d wʋma tɩ neba baooda laafɩ. La dũniyã wẽnga sẽn paasda n kɩt tɩ a kɛlenga yikda n yɩɩda. Yãmb sũur baoda laafɩ bɩɩ? Dũniyã rãmbgo la ka zems taab pʋgẽ, y rat n talla sũur laafɩ sẽn yɩɩda bũmb fãa bɩɩ?
Neba maodame n dãt tɩ dũniyã lebg zĩ-sõngo, la a ka woto ye. Toog paasda la d vɩɩma ka naana ye? Naoor wʋsgo tõnd tẽedame tɩ d vɩɩm n são d yaab rãmba rẽnda. La baoosgo d yam yuusdame. Neba yɛɛme la b maanda yɩɩre. Tõnd tara datem kãsenga ne saglgo la vẽnegre, la bũmb sẽn kogend n kõt raoodo. Tõnd rata sũur laafɩ.
Sũur laafɩ ya paoong kãsenga! Tõnd tõe n paam arzɛk kãng dũniyã sẽn be zabre, sũ-sãams, rãmbgo la ka gãe bãanem pʋgẽ bɩɩ?
Baoobo, fãa baoodame! Wʋsgo n baood sũur laafɩ, ne yʋʋr baoob, ne arzɛk paoongo, ne yĩnga datem sakre, ne naam, ne karengo, la bãngre, ne zoodo, la yikãadem yelle. B rat n pid b zut ne bãngre la bãmb kordo ne ligdi, bala b sɩɩsã be vɩʋʋg n ka tara laafɩ. Neba a taab yũuda rãam la taba n rat n põs vɩɩm toodo, la b ket n ka paam sũur laafi ye. Baoob kãensã fãa kẽesa neb rabeem tɩ b gõod la b ka paam ye. B sũiyã ket n ya vɩʋʋg n baood lagem-n-taar. Bãmb sũiyã ka laafɩ ye, la b bee dũniyã sẽn ka gãe bãanem pʋgẽ.
Neb wʋsgo geta bũmb sẽn bee, la sẽn toẽ n sɩɩse. Bãmb ka get b sũur pʋgẽ yell ye. Rabeem n be, la b da rat n rõd dũniyã sẽn rãmbda yĩnga n kit tɩ b sũiyã ka laafɩ ye. La yaa tɩlɛ tɩ laafɩ deng n zĩnd d sũiyã pʋsẽ.
Ninsaal, Rãmbgo pʋgẽ
Wẽnnaam naana ninsaal n ning b zẽed zĩ neerã pʋgẽ. Bãmb ra tara laafɩ sẽn zems zãnga n maan sũ-noog ne Bãmb. La wakat ninga a Adama la a Haowa sẽn kɩɩs Zusoaba noore, tao-tao bala b bãnga tɩ B kongame. Sẽn deng B kɩɩsga b lagem-n-taar ne Wẽnnaam ra noomame. La moasã yãnde n tara bãmb tɩ b solg b mense. Ka zems taab, ne rabeem deega laafɩ la sũ-noog zĩiga. Yaa wakat kãng rãmbgo wa dũniyã zugu, la ninsaal sũurẽ me.
Wa a Adama La a Haowa, wakat ninga tõnd sẽn ka zems ne Wẽnnaam, rabeem la yɩɩr kẽeda tõnd vɩɩmã. Yãmb sã n ges dũniyã, sẽn sãamd, la teemda, tɩ kɩs-sɩd ka be ye. Bũmb sẽn kogend la kõt raood ka be ye. Yãmb sũur ka laafɩ ye.
Yelwẽna welga ninsaal ne Wẽnnaam. “Tõnd fãa bʋdga wa piisi” (Esaie 53:6). “Fãa maana yelwẽna n kong Wẽnnaam waoogre” (Rome Dãmba 3:23). Ka zems taab, rabeem, rãmbgo, kɩɩsgri, meng baoob la bũmbli a taaba naamsd ninsaal wakat fãa. Yãowã fãa wata ne yaamse la yɩɩre.
Nong-m-menga (ned sẽn nong a menga) n kɩt tɩ pipi Ba rãmba kɩɩs Wẽnnaam. La a ket ya bũmb sẽn be ninsaal zogdẽ, la sẽn taɛt yẽnda sor sẽn rabda sãoong la sũ-sãams zĩigẽ. Wakat ninga yãmb sẽn baood y menga yamleoogo la y meng sore, yãmb sɩɩga lebga rabeem la a ka tõe n vʋʋs ye. Yãmb sã n baood bũmb ninga sẽn noom yãmba n kaoose, Yãmb sũur sẽn ka gãe bãanem pʋga na lebga rãmbgo kãsenga.
Wẽnnaam sã n lebga kãsenga yãmb vɩɩmã pʋgẽ
A wata ne sũur laafɩ.
Sik y vɩɩmã n bao Wẽnnaam tɩ Bãmb yi kãsenga. Bãmb sã n ka kãsenga yãmb vɩɩm pʋgẽ yãmb na maan yɩɩr tao-tao, la y na n yãbe y nimbãanega, rabeem na zĩndame, la y tagsgo na paam rãmbgo wʋsgo. Wẽnnaam sã n ya kãsenga, yãmb vɩɩmã fãa bee Wẽnnaam nengẽ n womd biis sẽn zemse, la a na yi bũmb sẽn zems zãnga la sẽn kõt yamleoogo. Wakat ninga tõnd sẽn della Wẽnnaam tõnd yalsda kãnkãe la d tara sũur laafɩ.
Yɩɩl Sõamyã gulsda yeelame. “Mam Wẽnnaam, mam sũur kɛɛma, mam sũur kɛɛma. Mam na yɩɩla n waooga Yãmba” (Yɩɩl Sõamyã 57:8). Tõnd sẽn della Wẽnnaam d kɩdemda ne sũur sẽn gãe bãanem pʋgẽ. Tõnd sẽn kɩs Wẽnnaam sɩda d sũiyã tara laafɩ ba tõnd sẽn be dũniyã sẽn rãmbd pʋgẽ. Yɛl gũbgda tõndo, la b ka sẽbgd tõnd ye; toog wʋmda tõndo, la tõnd yam ka yood ye (2 Corinthe dãmba 4:8).
Zezi Krist ya sũur laafɩ soaba
Zezi kãabda neb buud fãa tɩ b paam vɩɩm sẽn tar bark n yɩɩda la sẽn wat ne vɩɩm tekre. “Ned sã n dat n tũ maam, bɩ a kɩɩs a meng raabo n dɩk a kũum dapɩk n tũ maam” (Matthieu 16:24). “Ned sã n tũud Krist, yẽ yaa nimpaalga, bõnkʋda loogame, gese, bũmb fãa lebga paalse” (2 Corinthe dãmba 5:17). Yãmb na n saka Bãmb kãabgo “Wa mam nenge?” Bãmb kõta vẽenem lika yĩnga, kɩs sɩda sãmbgo yĩnga, laafɩ zabre yĩnga, sũ-noogo sũ-sãams yĩnga, vʋʋsem yaamse yĩnga, tẽeb sũ-sãoong yĩnga, la vɩɩm kũum yĩnga.
Wẽnnaam naana ninsaal ne sɩɩga sẽn vɩɩ la sẽn baood lagem-n-taar ne a naanda. “A wa waleg sẽ sesed n dat kʋɩlɩg koomã, woto me, mam Wẽnnaam, mam sesdame n dat yãmba. Wẽnnaam sẽ ya Vɩɩm-soaba ratem tara maam wa koyũud sẽ tar neda” (Yɩɩl Sõamyã 42:1‑2). Wẽnnaam sẽn vɩɩ bala n tõe pids tõnd sɩɩg ratmã fãa. Bɩ y bãnge, yãmb kõ n paam sũur laafɩ, laafɩ sã n ka zĩnd yãmb ne Wẽnnaam sʋk yɛ.
Zabre zĩiga tõnd sũiyã pʋsẽ
Tõnd sɩɩsã rata Wẽnnaam, la tõnd yelwẽn zogdo zabda ne Sɩɩgã raabo. Tõnd sɩɩga, pʋɩ-sʋk baooda Wẽnnaam la pʋɩ-sʋk n baood a meng yĩng ratẽm. Tõnd sũiyã ya zabre zĩiga wakat fãa. Bũmb ninga sẽn rãmbda pʋgẽ wã wata ne ka zems taab la namsgo. Wẽnnaam sã n ka be d sũiyã pʋgẽ. “Tõnd wẽnda wa kokãseng sẽ lengda; tɩ bõe, a ka tõe n vʋʋs ye. A kooma yikda begdo la sagdo” (Esaie 57:20).
Sũur laafɩ ka tõe n zĩnd hal tɩ tõnd vɩɩm—d tagsgo, d yĩnga, d sɩɩga—fãa be a soaba sẽn naana la a mi yellã fãa nugẽ . A ya dũniyã fãa Zu-soaba la a mii tõnd fãa vɩɩm sɩngre n taa a sɛɛb wakate. Bãmb da tagsda tõnd yelle wakat ninga a sẽn wa dũniyã zugu tɩ “kõ neb niis sẽ be lik ne kũum maasem wã vẽenem, la a wilig tõnd tɩ d tũ laafɩ sore (Luc 1:79).
Laafɩ naaba kãabda yãmb tɩ wa Bãmb nengẽ. “Bɩ y wa mam nengẽ yãmb fãa sẽ yɛ la sẽ tʋked zɩɩb sẽ ya zɩsgo la mam na kõ yãmb vʋʋsgo” (Matthieu 11:28). Wakat ninga yãmb sẽn wa Bãmb nengẽ, yãmb paama vʋʋsgo la sũur laafɩ Bãmb lohoremã pʋgẽ. Yãmb laafɩ na yi wa kʋɩlga (Esaie 48:18)—laafɩ sẽn vɩ, sẽn kõt pãnga, la yamleoogo. “la laafɩ sẽ yɩɩd neba banger fãa”(Philippes dãmba 4:7). Yãmb na wa Zezi nengẽ, n bas yãmb zɩɩbo ne Bãmba bɩɩ? Bãmb yeelame ya “mam basa laafɩ ne yãmba, Mam kõta yãmb mam laafɩ . . . Da sakɩ tɩ yãmb sũiyã sãam wala tɩ rabeem yõk yãmb ye (Jean 14:27).
Tẽebo la kɩs sɩda ya tɩɩm, rabeem la yɩɩr maneg yĩnga. Bũmb sẽn kõt vʋʋsgo yaa tɩ dell sɩd Wẽnnaam sẽn ka tara sɩngre bɩ sɛɛbo, la sẽn ya tõnd zoa, la B nonglem ka sɛt ye. Zoa kãnga tagsda tõnd yell wakat fãa bala a nonga tõndo. Bõe yĩnga tɩ yãmb rat n maan yɩɩr la wẽ siri? Bɩ d maan wa sẽn gʋlsa 1 Pierre 5:7, “Bɩ y bas yãmb yɩɩra fãa ne bãmba. Tɩ bõe, bãmb menga geta yãmb yelle.” Zabre sã n sɛ laafɩ beeme, woto bɩ y bas yãmb vɩɩma ne Wẽnnaam! Tẽeg-y, tɩ yãmb sẽn della Bãmba y ka na maan yɩɩr ye, La y sã n maan yɩɩre rẽnd yãmb ka kɩs Bãmb sɩd ye. “Ned ninga yam sẽ ka yuusid ne yãmba, yãmb kõta yẽ laafɩ wʋsgo, yẽ sẽ teeg yãmba yĩnga” (Esaie 26:3).
Kɩsgri, wala sugr kaalem yaa wa Zẽnem sẽn sãamd yãmb sũur laafɩ. A wata ne raood kaalem la sũ-sãams sẽn ka tara tɛk ye. A yaa toog wʋsgo tɩ kõ a soab sẽn beeg yãmb sugri, Yãmb sã n rat n paam sugri a yaa tɩlɛ tɩ bas a soab taale. “La yãmb sã n ka kõ neba sugr b beeger yĩnga, Yãmb Ba me kõ n kõ yãmb sugri y beegra yĩng ye” (Matthieu 6:15). Wakat ning tẽeb sẽn sing tɩ zĩnd yãmb sũur pʋga, yãmb tog n bas y meng raabo. Kɩsgri, wala sugr kaalem ne sũ-yikri na looge tɩ yãmb sũur pid ne nonglem la nin-bãnzoeere. Yãmb na gãe bãanem pʋgẽ tɩ sũur laafɩ zĩndi. La a Zezi sã n dɩ naam yãmb sũurẽ wã yãmb na nong y bɛɛbã. Yaa a Zezi zɩɩm se fãagd bala n tõe maneg yell kãnga tɩ zemse.
Tek yam n kos sugri y beegre yĩnga wata ne laafɩ y tagsgo pʋgẽ
Tõeeme tɩ yãmb tara zɩɩb sẽn ya zisgo yãmb yelwẽna yĩnga. La yãmb tagsda tɩ a yɩɩda yãmb pãnga. Zusoaba tar tɩɩm tɩ kõ tõnd (Tʋʋma 3:19) “Woto yĩnga, bɩ y tek yam n kos sugri tɩ y yelwẽna paam yiisgu. La tɩ Zusoaba wa ne laafɩ”. (1 Jean 1:9) yeelame ya “Tõnd sã n vẽneg n togs tõnd yelwẽna, bãmb yaa sɩda la tɩrga tɩ kõ tõnd sugri yelwẽna yĩnga la b pek tõnd n yiis tõnd tʋʋm wẽnsa fãa.” De “tõnd paama laafɩ ne Wẽnnaam tõnd Zusoaba a Zezi Krist maasem yĩnga”(Rome dãmba 5:1).
Yɩɩl Sõamyã 23 a David wilga a sẽn kɩs sɩd ne Wẽnnaam. A vẽneg n bilg a sũur laafɩ sẽn yi toto. Sũur laafɩ la lagem-n-taar ya b rãmba yĩnga sẽn tara zood sẽn vɩɩ ne pe-kɩɩma. (Sẽn rat n yeel ne Zusoaba a Zezi)
Yɩɩl Sõamyã 23
Zusoaba yaa mam pekɩɩma, mam kõ n kong bũmb ye. Bãmb gãnegda maam yammaas zĩigĩ. Bãmb talleda maam n tat kobundim zĩigĩ. Bãmb leb n manegda mam vɩɩm. Bãmb kɩtedame tɩ mam tũ tɩrlem sor bãmb yʋʋra yĩnga. La baa mam sã n kẽnd tãng long sẽ ya lik pʋgẽ, mam kõ n zoe bõnwẽng rabeem ye; tɩ bõe, yãmb bee ne maam. Yãmb gʋlog ne y dasaar belseda maam. Yãmb segenda rɩɩb n kõt maam m bɛɛb nifĩ. Yãmb ningda mam zug kaam. Mam wamd pidame n daagdẽ. N-ye, neerlem ne bark na n tũu maam hal tɩ ta m yõor tɛka. La mam na n paa Zusoaba yir wakat fãa.
Yãmb mi pekɩɩm kãnga bɩɩ? Yãmb tẽ la kɩs bãmb sɩd bɩɩ? Esaie togsa tõnd tɩ pekɩɩm sõngo sẽn tar nimbãan-zoeere yelle, “ye zãada a pebiwã ne a nusi n mobeg bãmb a yãoogẽ” (Esaie 40:11). Yãmb seglame tɩ yẽ yɩɩsa y yam yuusgu, n kẽes yãmb sũur laafɩ tɩ y be Wẽnnaam nusã sẽn paad wakat fãa pʋgẽ? Yãmb seglame tɩ kõ Bãmb y yelwẽn buud fãa yãmb sẽn maanã, ne makre niis sẽn namsda yãmb moasãwã, la yãmb rabeem beoog yĩnga? La kõ-y meng zãnga ne Bãmba? Zusoaba kõta yãmb weere—yam yãkre ya yãmb n so.
Laafɩ sẽn paada wakat fãa
Yãmb sã n kõ-y vɩɩm zãnga a Zezi nengẽ, yãmb sẽn baood sũur laafɩ saame bala laafɩ beeme. Bãmb kõta sũur laafɩ, bãanem, tɩ rãmbgo ka ye, tõnd sẽn kɩs bãmb sɩd yĩnga. Yãmb na yeela wa gʋlsda a yembre sẽn yeele: “Mam tara sũur laafɩ, zĩig ninga laafɩ sẽn ka be ye. Mam zĩ-bãanem, Sobgo sẽn yika wʋsgo. Zĩiga sẽn solge mam paam n zĩndi ne m Zusoaba n sõs ne Bãmb neng a nengẽ.” (Ralph Spalding Cushman)
Yãmb na n talla sũur laafɩ dũniyã sẽn ka gãe bãanem pʋgẽ. Pak-y sũur kʋɩlengã a Zezi nengẽ—moas-moasã—la beoog daare Bãmb na n pake Arzãna kʋɩlengã n kõ yãmba, tɩ y kẽe n paam laafɩ sẽn zems zãnga la sẽn ka sɛt ye.