Roog sẽ tar pãng meta ne tʋʋm-teoog sẽn boond tɩ “fil de plomb”. (fil de plomb ya wĩir tãmetbã sẽn zãad n makd lalga t’a yɩ tɩrga). Meta, baa a sã n tar bãngr la a minim wʋsgo, a sã n pa tar tʋʋm-teoog kãng ye, a tõe n tudg wʋsgo a tʋʋmã pʋga.
A ya woto me, tõnd vɩɩmã la tõnd tẽebã segd n paama makr ne Wẽnnaam fil de plomb wã. Bɩ d karm verse rãmb bilfu. Yɩɩl Sõamyã Sapitre 119 verse 105 yetame: Yãmb goama ya maam fɩtla la m sor vẽenem. 2 Timothee Sapitr a 3 verse 15 n ta 17 yeelame: Hal fo yãadem wakat tɩ ta moasã fo bãnga Gʋlsog Sõamyã sẽ tõe n vẽneg foom tɩ f paam fãagre fo sẽ tẽed Krist Zeziwã yĩnga. Gʋlsog Sõamyã zãng yaa Wẽnnaam n kõ tõnd la a bee bark zãmsog yĩnga, la tɩ wilig ned a kongre, la saglog yĩnga, la tɩ zãms tɩrlem, tɩ Wẽnnaam neb tõe n bɩ la a maan tʋʋm-sõamawã fãa. Amos Sapitr a 7 verse 8 yeelame: Zu-soabã sokame yaa: Amos foo nee bõe? Maam leokame tɩ m nee fil de plomb. La Zu-soaba yeelame yaa: Maam na n maka m neba ne fil de plomb, m pa na n bas b taal ye.
Neb kẽer yetame:” yell pa be ne yãmb sẽ tẽed bũmb ninga zug ye, a bee ne kɩs-sɩd ninga yãmb sẽ tar yãmb tẽeba zugã.” La tõnd segd n bãng tɩ tõnd kɩs-sɩdã la tõnd tẽebã segd n zĩnda sɩda la bõ-sõamyã zutu. A ya sɩda tɩ ned sẽ yalsd kãekãe a yam yãkds pʋsẽ tara ziir la waoogr tõnd nifẽ. La tõnd segd n bãndgame tɩ kɩs-sɩd bal pa tõe n fãag tõnd ye.
Ad kibar a yembre: Nasar tẽng a yembre, eb sẽ boond tɩ New York sẽ yaa Amerik Naa-tẽnga, pag a yembr n kẽng n na n tɩ ra tɩɩm sẽ boond tɩ “sulfate de barium.” La yẽ sẽ kẽng n na n tɩ da tɩɩmã, ned ninga sẽ koosd tɩɩmã kõ yẽnda sulfit de barium tɩ a yaool n ya sulfate de barium la a sẽ da segd n kõ yẽnda wã. Tõnd sã n ges neere, tõnd na n mikame tɩ ya goam-bil a yembr bala n welg tɩɩmã yiibã yʋyã. Pipi soabã sẽ yaa sulfate de barium ya tɩɩm sẽ sãogde. La a towã sẽ dat n yeel tɩ sulfit de bariumã ya zẽnem sẽ kʋʋde. La pag ninga sẽ dɩka tɩɩmã kiime. La ned ninga sẽ koosa tɩɩmã yaool n tags tɩ tɩɩm ninga yẽ sẽ kõ pagã zemsame. Yɛl nins ninsaal vɩɩm pʋga sẽ yaa kãseng n yɩɩda, segd n tall gũus-m-meng n bãng sɩda sẽ be zĩig ninga, tɩ tudgr tõe n waa ne yɛl kãsemse.
Paga ra tẽedame tɩ tɩɩm ninga b sẽ kõ yẽwã yaa tɩɩm wa tɩta fãa yẽ sẽ mii n daad pharmaciwã n yaool n mik tɩ ya zẽnem sẽ kʋʋda. Kɩs-sɩd bal pa tõe n fãag tõnd sɩɩsã ye, t’a sã n mik tɩ tõnd tẽebã bee bũmb sẽ ka sɩd zug ye. Ned ninga sẽ na n tudg n yũ zẽnem n são ned ninga sẽ na n dɩk a sɩd n kɩs wẽnga. Tɩ maan kaalem ya bũmb sẽ yaa kãsenga, la tɩ kẽes tõnd sɩɩgã zu-loees pʋg yaa bũmb sẽ tõe n nams tõnd beoog raarã.
Yelbũnd ninga sẽ yet tɩ, “yell ka be ne yãmb sẽ tẽed bũmb ninga zug ye, a be ne yãmb sã n tara hakika ne yãmb tẽebã bala,’’ dat n yeel tɩ tẽeb buud fãa yaa sɩda la a tõe n kẽes-y arzãna, yãmb sã n tũud yẽ sɩd-sɩda. La woto pa sɩd ye!
Tʋmtʋmd a Paul ra namsd Christ tẽedbã ne a sũur fãa n da tẽed sɩd-sɩda tɩ a ra maanda tɩrga, la yẽ da segd n paama sũ-paalga sẽ dat n yeel tɩ rogem paalga. La baa yẽ sã n da kell n maan hakika n kaoos sor ninga yẽ sẽ da tũudã zugu, a ra na n menemame (Tʋʋma 9).
Pʋgsadb a nu nins me sẽ da pa tar yamã ra kɩsa-sɩd bãmb sẽ waa n rebd yikãadem kibsewã, la bãmb sẽ waa n yeel tɩ, “Zu-soaba, Zu-soaba pakɩ tɩ d kẽ.” La Zu-soabã leoka bãmb yaa, “Mam yeta yãmb sɩda tɩ mam pa mi yãmb ye” (Matthieu Sapitre 25 verse 1 n ta verse 12).
Baal bãngdeba me ra tʋʋmda ne b sũyã fãa Carmel tãng zugu n boond b wẽnnaam n dat tɩ a leok bãmb ne bugum. Bãmb ra kɩsa sɩd gilli, hal n dag n kaasd ne b pãensã fãa, n wãad b yĩnsã ne sʋʋse la b kõsd b mensã ne kãna tɩ zɩɩm raagdẽ. La baasgo, bãmb pa tol n paam leokr ye (1 Rim Dãmba Sapitre 18).
Ne kɩs-sɩda la sũur fãa, neba waoogd b bõn-naandsã sẽ maan ne raad ne kuga. Neb kẽer rebda zĩzãrsẽ, tɩ kẽer kẽesd b mens tood la namsg pʋsẽ b wẽnnaam dãmba waoogr yĩnga. Kẽer sakdame tɩ kõ b vɩɩmã, b sẽ tẽed tɩ bũmb ninga ya sɩda yĩnga. La rẽ yĩnga, bãmb kɩs-sɩda la bãmb sẽ sak n dɩk eb mens n kõ bũmb ninga wiligdame tɩ bãmb tũudmã ya sɩd bɩɩ?
A Zezi yeelame: Pa neb nins fãa sẽ boond maam tɩ “Zu-soaba! Zu-soaba!” n na n kẽ Wẽnnaam soolom ye. Ya neb nins sẽ maand maam Ba sẽ be arzãna raaba bala (Matthieu Sapitr a 7 verse 21). Neb wʋsg kɩsa sɩd ne bãmb sũyã fãa n tẽed sɩd-sɩda tɩ arzãn kʋɩlems na n paka bãmb yĩnga yaoolem daarã, tɩ bala, bãmb togsda bãngr goama, n digd zĩn rãmba la b maand tʋʋm sõamy wʋsg ne Zu-soaba yʋʋre. La Zu-soabã na n leoka bãmb yaa: “Maam yeta yãmb sɩda tɩ mam pa mii yãmb ye” (Matthieu Sapitr a 7 verse 23).
Tõnd sã n dat n paam fãagre, tõnd segd n bãng Zu-soab a Zezi la d sak bãmb daabã. Tõnd segd n tũu bũmb ninga fãa Wẽnnaam sẽ na n wilig tõndã. Tõnd sã n maan woto, Wẽnnaam goamã na n tae tõnd tɩ tõnd tõe n tũu bãmb sorã tɩrga n pa bʋdg ye, tõnd sẽ baood sɩd Gʋls-sõamyã pʋgẽwã yĩnga. Yɩɩl Sõamy Sapitre 119 verse 105 yeelame: Yãmb goamã ya mam naowã fɩtla la m sor vẽenem. Jean Sapitr a 5 verse 39 yeelame: Yãmb baoodame n dat n bãng Gʋlsog Sõamyã yãmb sẽ tẽed tɩ yãmb paamda vɩɩm sẽ pa sɛt Gʋlsog Sõamyã pʋgẽwã yĩnga. La Gʋlsog Sõamyã n kɩt maam kaseto.
Wẽnnaam Sebra wiligda tõnd vẽnega tɩ Krist tẽed segd n tʋk a dapika la a vɩɩ yõk-m-meng la maan neere la sakr pʋga. Tõnd sã n targ n ka sak Wẽnnaam raabã, yaa tudgr kãseng sẽ tõe n waa ne menengo tõnd yam yãkrã puga.
Tõnd sã n wa tek yam n kos sugri n deeg a Zezi tõnd vɩɩmã pʋga, bãmb sɩɩga na n tae tõnd vɩɩm paalg pʋga, la bõ-kãnga na n kɩsa kaset tɩ tõnd sɩd yaa Wẽnnaam kamba, bala Wẽnnaam Sebra yeelame: Neb nins fãa Wẽnnaam Sɩɩga sẽ tɛta yaa Wẽnnaam kamba. La yãmb pa reeg yembed sɩɩga tɩ kẽes yãmb rabeem yɛs ye. La yãmb reega Sɩɩg-sõngo sẽ kɩt tɩ tõnd yɩ Wẽnnaam kamba tɩ tõnd kelemnẽ n yetẽ Abba Ba! La Sɩɩg-sõng kɩta kaset ne tõnd sɩɩse tɩ tõnd ya Wẽnnaam kamba (Rome Dãmbã Sapitr a 8 verse 14 n ta 16).