Ad sokr sõng tõnd fãa sẽ n tog n sok d mense. Wẽnnaam Sebrã gomda soay a yiib yelle; arzãn sore la bugtẽng sore. Arzãn yaa Wẽnnaam belem zĩiga sẽn yãg ne neerlem. Bugtẽng yaa yelwẽna rãmb baoosg zĩiga, la sũtaan ne a kamba zĩiga. Bãmb na paam namsego wĩndiga la yυngo wakat sẽn ka sεta. Bõe la m tog n maan n kẽng Wẽnnaam nenge? Yãmb sã n pa Krist-tẽeda, yãmb ka paam rogem paalg ye; tι bõe, a Zezi yeelame, “yaa tilε tι y paam dogem paalga.” (Jean 3:7).
Dogem paalga võor yaa bõe? Woto rat n yeelame tι Wẽnnaam na n kõ yãmb sũur paale, la b na maan tι yãmb tõe sak bãmb tõodã (Ézéchiel 36:24-27). Yãmb tog n bas y yelwẽna, yãmb tυυm wẽnse, la y tags wẽnse tι b lυi. A Zezi na wilig yãmb bãmb daabo. B na n yiis y yelwẽna la b na n yιlg y sũurã tι bũmb da weleg yãmb ne Wẽnnaam ye. (Tυυma 3:19) Yãmb na lebg ni-paalga la yãmb na maan b raabo, wa a Moïse sẽn maan sẽn tat Wẽnnaam yam, la wa a Marie sẽ n yãk yam ne bũmb sẽ n yιιda n zĩnd a Zezi naowẽ tι keleg b goama. (Hébreux 11:25; Luc 10:42)
Anda n tar ratem ne dogem paalg kãnga? Raopa, pagba, komdibli, la kompugli, la neb niis fãa sẽ tõe n weleg sõmbo ne wẽnga tara ratem ne rogem paalg kãnga. A Esaïe yeelame, “Tõnd fãa bυdga wa piisi. Ned kam fãa tũ a meng sore” (Esaïe 53:6). “Yaa yãmb yelwẽna n welged yãmb ne y Wẽnnaama. La yãmb kongra kιtame tι bãmb solg eb neng ne yãmba, la a gιdegdame tι bãmb ka tõe n keleg yãmb ye.” (Esaïe 59:2). Moasã, d tog n sιng vιιm paale. A Zezi yeela naana bala a Nicodeme, sẽ n yaa Zuif rãmba taor soab a yemre, “…tι ned sã n ka paam dogem paalga, a ka tõe n yãa Wẽnnaam soolom ye.” (Jean 3:3-8). B wiliga yẽnda tι yaa sιιga rogem Sιιg Sõng sẽ n maane. Tõnd ka tõe n yã a wa bi-pεεlg rogemã ye, la d tõe n wυm a wa tõnd sẽ n wυm sebgo fυυsgã.
Rũndã, a Zezi yeta tõndo, “Bι y wa mam nengẽ yãmb fãa sẽ yε la sẽ tυked zιιb sẽ yaa zιsgo, la mam na kõ yãmb vυυsgo. Bι y rιk mam naowã n zãms bũm niis mam sẽ na n wilig yãmmã. Tι bõe, mam yaa sũmar soaba la ma yaa ninnaana la yãmb na paam vυυsgo. Tι bõe, mam yεla yaa naana, la mam zιιb yaa faasga.” (Matthieu 11:28-30). Bυυd kaob raare kuum loogr poorẽ, tõnd yelwẽna na n lebg zιιbo. A Zezi kosa tõnd tι d rιgl d yelwẽna b naowã tι tõnd ne Wẽnnaam tõe zems ne taaba. (Rome 5:11) La tι tõnd tõe paam zιιbã sikri. A Zezi namsa kuum dapika zugu tõnd yelwẽna yĩnga, b raaga b zιιm la b kiime n yιι maongo, “…tõnd yelwẽna yĩnga; ka tõnd yelwẽna yĩng bal ye, la dũniyã neba fãa yelwẽna yĩng me.” (1Jean 2:2). Tõnd tog n bãnga tι tõnd maana yelwẽna la tι tõnd kong bυυm. Tõnd tẽedame hakιιka t a Zezi namsame, ta kiime tõnd yelwẽna yĩnga, la tι moasã tõnd paama sugri. Tõnd karemda Yelbũna sebra, “Sẽ solegda a yelwẽn ka na n tõog ye. La sẽ sak n vẽnega a yell la a bas a na n paama nimbãanzoeere.” (Yelbũna 28:13).
Baa yãmb sã n yaa yelwẽn-kãseng soaba, saagre beeme. “Zusoaba yetame: Waι tι d yẽs ne taaba. Baa yãmb yelwẽna sã n ya miuug wa saapaga mina-mina, eb na n lebga pεεlg wa lampaalga. La baa bãmb sã n ya miuug wa monem, eb na n lebga wa pekõbed peelem.” (Esaïe 1:18). Tõnd yelwẽna sãn yaa sableg wa yυngo a Zezi rat n pek-b-lame tι b lebg pεεlg wa lampaalga. Zusoaba boola tõnd tι d wa b nengẽ ne d yelwẽna fãa. Bãmb n fãag tõnd d yelwẽna yĩnga ne bãmb kũuma la d tõe n zĩnd ne, “…neb sẽ yi to-kãsenga pυgẽ, la bãmb peka b fut tι lebg peelse ne Pebila zιιm.” La Bãmb zιιm n daage tõnd yĩnga.
La Wẽnnaam Sebre yeta tõnd tι fãa (raopa, pagba, komdibli, kompugli) maana yelwẽna n kong Wẽnnaam waogre. (Rome 3:23). Wẽnnaam pa bas tõnd tι saagre kae ye, B boonda neb niis fãa moasã n be zĩis fãa tι b tek b yelmansem. (Tυυma 17:30). La tõnd sã n togs Wẽnnaam d yelwẽna, tõnd tõe n paam daodo ne bãmba; tι bõe, bãmb yaa sιda la tιrga tι kõ tõnd sugri d yelwẽna yĩnga la b pek tõnd n yiis tõnd tυυm wẽnsa fãa. (1 Jean 1:9). Tõnd sã n kong ne neda, bι d maan tι yell paam neda, bι tõnd sã n zuu, wala yage, wala belge, tõnd tog n togs sιda ne nedã la ne Wẽnnaam. Tõnd tog n lebse bũmb sẽ n ka tõnd n so. A Luc togsa tõnd a Zachée kιbare. A Zachée da sakdame tι lebs neba naor a naase a sã n da reeg ned bũmb ne panga. (Luc 19:1-10). Wa a Zachée, tõnd tog n maan d bãngẽ ne d yelwẽna la d togs d yelwẽna neb niis tõnd sẽ beegã, tι d tõe wa a Zezi nengẽ ne d sũiya fãa, la ne d sιιsã fãa, la ne y yam fãa, la ne y pãnga fãa. (Marc 12:30)
Tõnd tog n tẽeda tι Wẽnnaam vυυga a Zezi ne kũum, tι rũnda a Zezi vιιme. La tõnd tog n togs ta Zezi yaa tõnd Zusoaba la tõnd Fãagda. “Fo sã n kιs Zusoab a Zezi kaset ne f noore la f tẽ f sũur pυgẽ tι Wẽnnaam vυυga bãmba, fo na paam fãagre.”(Rome 10:9). A Zezi yetame, “Gese, mam yεsa dignoorẽ n kabsedẽ. Ned sã n wυm mam koεεga n pak a kυιlenga, mam na n kẽe yẽ roogẽ n dι ne yẽnda, tι yẽ me rι ne maam.” (Wiligri 3:20). A Zezi yeelame ta sã n yaa sakda wakat fãa, b na zĩnd ne ni-kãng soaba. Oh, nye yaa noogo tι bãng ta Zezi yẽesa tõnd yelwẽna fãa, la tι “tõnd paama laafι ne Wẽnnaam tõnd Zusoaba a Zezi-Christ maasem yĩnga.” (Rome 5:1).
Ned ninga sẽ paama sugri a yelwẽna yĩnga la sẽ tar laafι ne Wẽnnaam lebga ni-paalga, la a pa ket n maan a yelmansem kυda. Yẽ tara vιιm paalga ne Wẽnnaam sẽ wilig sore la zãms yẽnda. (2 Corinthe 5:17). “Dẽ, masã bυυd ka be neb niis sẽ tυυd Krist-Zeziwã zut ye. Tι bõe, vιιm sιιga tõog sẽ be Krist-Zezi tυυdma pυgẽwã fãaga foom ne yelwẽna la kũum tõogo.” (Rome 8:1-2). Datem wẽnse sẽ yit ninsaal yalẽ, n paas datem tι paam bũmb niis yãmb sẽ n nee, la wuk m meng sẽ wat ne dũniyã bũmli, fãa yita Sũtaana. La bõn kυda fãa d tõe n karemd Galate sebre pυga ka le be ni-kãng vιιm pυgẽ ye. (Galate 5:19-21; 1 Jean 2:15-17). Yẽ lebga ni paalga la a lemb Sιιg Sõng biis fãa. A miime ta paam kãabg “…ne vιιm ninga sẽ be masãwã, la vιιm ninga sẽ watã.” (1Timothée 4:8; Galate 5:22-25). Moasã, ni-kãng sẽ tar sũnoogo yaa Krist tẽeda, a paama rogem paalga, la a miime tι yẽ yaa Wẽnnaam biiga.
Rogem paalg loogr poorẽ, la yãmb n tar laafι ne Wẽnnaam, keng taore tι “sak tυmtυmdeba sẽ zãms.” (Tυυma 2:42). Bι y maan Wẽnnaam daabo, la pa sak ti Sũtaana gιdg yãmb so-tirga tũubu, wala zu yãmb laafι ne Wẽnnaam ye. Ra sak makre tι le maan yelwẽn sẽ da lebg zιιb yãmb vιιm kυdre pugẽ ye. Gom ne Wẽnnaam daar fãa la kos bãmb ti tall yãmb n kẽng arzãna. Zĩig ninga kũum ka na n le zĩnd ye, la sũsãoong bι yãbre wala toog kõ n le n zĩnd yεs ye. Laafι la sũnoogo na dι naam be wakat sẽ n ka sεta. (Wiligri 21:1-7).